Grazioso sai 10 aastaseks

6. detsembril tähistas Kiili Rahvamaja käsikelladeansambel Grazioso oma 10. sünnipäeva. Sünnipäeva ei tähistatud aga Rahvamajas vaid Kiili lähedal IKEA Rootsi restoranis, kus külastajad said lisaks heale muusikale ka kohvi ja kooki kontserti kõrvale võtta.

Kust aga see kõik sai alguse?

Kõik sai alguse 9.05.2013.a. kell 9:47, kui saabus minule selline e-kiri:

Lugupeetud Inna Lai

Kirjutan teile Kiili Kunstide Koolist. Soovime alustada meie muusikakooli õpilastega sügisel käsikellade ansambli tegevust. Mis meil praegu on, on huvi, mõningad vahendid kellade soetamiseks 3000.-€ ning õpilased. Kuid see on parasjagu keeruline maailm ning sellise asja tegemise juures sooviksin eelnevalt väga kellegagi konsulteerida…….

 

Lugupidamisega,

 

Lauri Kivil

Kiili Kunstide Kooli direktor

Kiili Rahvamaja juhataja

 

Ja edasi oli poolteist kuud tihedat kirjavahetust, kokkusaamisi ja arutelu. Lõpuks sai tegevusplaan kokku ja kellad tellitud. 49 koori chime ja üks oktaav pronkskelli.

Tegevuskava oli järgmine:

 

· Mai lõpp- kodukale uudis, et alustame kelladeansambli tegevust muusikakooli õpilastele.

· Juuni Kiili Leht- Uudislugu vastuvõtu tulemustest, artikkel teemal “Mida uut KKK-s”. Seal info sügisel alustava ansambli tegevuse kohta täiskasvanutele, KKK muusikaosakonna õpilastele(juba praegused klaveri ja laulueriala õpilased), uutele KKK käsikellade ansambli õpilastele. Ideeliselt kolm võimalust.

· September- Uute õpilaste ja praeguste õpilaste ansamblite käivitamine et kaks ansamblit.

· Oktoober – täiskasvanute ansambli käivitamine

Ja kui käivitame kasvõi ühe ansambli, siis on juba kordaminek.

Lauri teatas 17.juunil, et temal on elus nüüd uued väljakutsed ja tema direktorina enam ei jätka

 

Nii sattusin mina abistajarollist pillide soetamisel, ansamblijuhiks.

Tegevuskavas oli planeeritud pronkskelli järgnevatel aastatel juurde soetada, aga kahjuks see plaaniks ka jäigi.

Täiskasvanud said kokku oma esimesse proovi 4.detsembril 2013.aastal tänu Kadi Kroon-Laur’ile. Tema oli siis kunstiline juht Kiili rahvamajas. Sellest päevast alates saab meie 11-liikmeline seltskond üks kord nädalas kokku, et võluda kelladest välja helisid, mis puudutaksid nii meid endid kui publikut.

Algus oli päris raske, sest keegi ei kujutanud ette, mis pilliga tegu on ja kuidas seda mängida, peab veel kogu aeg kohal ka käima. Ei mingeid sünnipäevi ja teatrietendusi kolmapäeviti. Kui kooris saab veel kuidagi hakkama, kui viisi pead ja nooti ei tunne, siis kellamängus peab kogu aeg noodist mängima. Õnneks on pill ise väga ilusa kõlaga ja kogu aeg hääles, seega mõni üksik vale noot lisab huvitava harmoonia juurde. Meie nimetame seda “džassiks”. Repertuaar oli alguses lihtne. Esimeseks looks oli Georg Philipp Telemann’I “Grazioso” ja kui see lõpuks selgeks sai, siis otsustasid meie kellamängijad, et see on ilus nimi ka ansamblile.

Rõõm kellamängust oli nii suur, et otsustasime, et seda on vaja ka teistega jagada. Esimesed etteasted olid juba aprillis ja mais 2014.aastal. Meie tänulik publik on Kiili Valla kõige nooremad ehk beebid, oleme neile mänginud järjest 10 aastat!

Kiili publikule mängitud, otsustasime ka kaugemale sõita. Saue, Nõmme, Türi ja Tallinn, olge valmis, Kiili käsikellade ansambel esineb!

2014.aastal saime tunnustuse, Kiili Valla Aasta Tegu II koht, käsikellade ansambli käivitamine.

2015.aastal esinesime rahvusvahelisel kellamängijate festivalil “Kellahelin Põhjatähe all” Niguliste kirikus, olles siis kõige noorem tegutsev ansambel. 2018.a. osalesime Estonia kontserdisaalis koos kõikide Eestis tegutsevate kellaansamblitega Arsise 25.juubelil.

2019.aastal oli meil au esineda Ameerika helilooja Susan T.Nelsoni autorikontserdil Mustpeade majas. Tema kirjutas ja pühendas meile teose “Madrigalia”.

Meeli liigutav hetk oli, kui mängisime meie kellamängija laulatusel.

Ekstreemseid olukordi oli ka. Õues tugeva tuulega, noodikaaned lendasid, väga kuuma ilmaga meie metallist kellad läksid liiga kuumaks, murul vajusid laudade jalad pinna sisse. Oleme nüüd kogenud esinejad ja kui on teada, et esinemine on õues, siis kontsakingad jäävad koju ja pesulõksud võetakse kaasa.

Peaksime rääkima veel meie koostööpartneritest, kellega oleme koos esinenud ja oleme neile väga tänulikud: Kiili Rahvamaja Kammerkoor, dirigent Tuuli Metsoja,Kammerkoor Flora, dirigendid Kaie Sauga ja Erki Meister, ansambel A-moll, käsikellade ansamblid Campanelli ja KellaRing, dirigent Inna Lai, solistid Kalev Vaidla ja Tobias Liiva tšello, Hose Antonio Page trompet, Koit Vatsel vokaal ja kannel, Marie Roos sopran.

Kümne aastaga oleme palju arenenud. Meie ei karda enam väljakutseid ja võtame repertuaari raskemaid teoseid. See toob alati elevust ja draamat meie ellu. Kõige pealt on see hirm, et ei oska ja ei saa aru ja siis rahulolu ja uhkus, me saime koos sellega hakkama!

Kogu repertuaar tuleb meil tellida Ameerikast, sest seal on suurte kogemustega aranžeerijad, valik on suur ja lai, mõnikord tuleb seadeid ise ka teha. Kui mina lugusid valin, siis eelkõige arvestan, et see sobiks meie pillile. Chimed on väga õrnad, ja päris kõiki lugusid me ei saa kahjuks esitada. See kurvastab meid, sest tahaks väga ka kiiremaid lugusid mängida.

Juubelikontserdil mängime armsaks saanud lugusid ja palju uut ja kaunist muusikat. Kindlasti võtame kaasa ka meie ainsa oktavi pronkskelli. Meie kontserdil esineb solistina flöödil meie endine kellamängija Kertu Nurmetalo.

Graziosos mängib hetkel 11 kellamängijat. Neli neist on ansamblis alates esimesest proovist. Kamba peale on meil 30 last. Kaheksa mängijat on Kiilist, kolm Luigelt ja dirigent Tallinnast. Lisaks kellamängule on meie mängijatel erinevaid ja huvitavaid harrastusi: curling,triatlon, jooks, talisuplus.koorilaul,käsitöö,flamenkotants,maalimine,roosikasvatus, keraamika,klaasikunst, jooga. Kes palju teeb, see palju jõuab!

2020.aastal õnnestus meil tänu sponsorile soetada lisaks veel 8 chime kella juurde, kolm bassi ja viis kõige väiksemat ja kõrgemat.

Unistus on meil aga ikka endine (nii nagu algses plaanis oli kirjas), saada vähemalt kaks oktaavi pronkskelli juurde, et olla uuteks väljakutseteks valmis!

 

Dirigent Inna Laist:

Erle Taim-Andresson: On suur au nüüd juba 10 aastat musitseerida koos Eesti parima käsikellamängijaga. Minu suur lugupidamine, et iga kolmapäev ta valib tulla Kiili ja asjaarmastajatele kellamängu õpetada. Meie ansambli liikmed on erinevate taustadega. Innal on võimekus panna lühikese aja jooksul kelladega muusikat tegema igaühe. Tema kirg kellamuusika vastu on imeline. Ma soovin talle, et see kirg kannaks teda veel aastakümneid ja pakuks meile palju muusikalisi elamusi!

Lilian Lillemets:

Inna inspireerib meid igal kolmapäeval ikka uuesti ja uuesti kelli haarama ja neist ilusat muusikat välja võluma. Ta on nõudlik, samas rõõmustab iga meie edusammu üle 🙂

Heidi Rajang:

Inna on kui tulesäde, kes nakatab meid oma kire ja soojusega. Kellamäng on minu jaoks puhas rõõm ning ootan alati suure huviga kolmapäeva õhtuid, mis on täis kaunist muusikat vahva seltskonnaga.

Eve Nõmmik:

Inna on naine nagu orkester – suurepärane muusik, dirigent, maailmarändur, maratonijooksja, talisupleja, imeline vanaema oma tütretütardele ja mida kõike veel. Ääretult inspireeriv ja armas inimene! Kümme aastat kellamängu on möödunud lennates ja ehkki mängijad on aeg-ajalt vahetunud, on praegune tuumik püsima jäänud ja nii vahva on nende ägedate naistega kord nädalas ainulaadseid helisid kuuldavale tuua. Kellamäng tervendab, hajutab murepilved, viib mõtted mujale ja hoiab vaimu virgena.

Marina Kravets:

Ausalt öeldes mina eriti sõnameister ei ole. Saan öelda vaid, et alati imestan Inna energiat, optimismi ning tahet edasi minna ja uut proovida. Tõeline liider.

Kellad ise muidugi mõjutavad mõtetest puhastavalt, kui saab niimoodi öelda.

Kristi:

Inna on julge. Kui ta juba nooti mitte lugeva inimese mängima paneb, on see midagi. Inna on ilusa hinge ja särava loomuga, minu jaoks on osa motivatsioonist iganädalaselt proovides käia Inna, teine suur osa on kellamängu rahustaval mõjul ja kolmas on muidugi meie naised – äge kooslus! Tänan Erikat, et ta mind kutsus ansamblisse ja nagu paljud on öelnud, on kellamäng totaalne kohalolu nõudev

tegevus, mis samas lõõgastab. See tekitab tohutu hea tunde, eriti, kui välja ka veel tuleb.

Marcella Tammes:

Minu puhul võib vist küll öelda,et sport ja muusika käivad käsikäes.Mulle meeldib mõlemat väga teha. Kellamuusika on nagu teraapia,ta mõjub nii rahustavalt.Mis siis Inna kohta ka öelda.Tal on hea huumorimeel, kui on vaja oskab ka kuri olla.Ta on väga hea dirigent. 🙂

Elo Saue:

Ja koju minnes on elu helgem ja ilusam! Ta suudab energiast pakatada ka kell 20 ôhtul !

Marita Viik:

Inna on energiast pakatav, südamega asja juures ja alati valmis tegutsema. Kellamäng täidab hinge muusikaga iga kolmapäeva õhtul, sel hetkel kaovad peast kõik muud mõtted.

Milen Heinsalu:

Mina kirjutan eelpool öeldule kahe käega alla. Kümme aastat on tõesti lennates möödunud ja tänu käaikelladele olen nii paljude toredate inimestega tuttavaks saanud.