Paekna Tantsupidude ajalugu
Tantsutuhinast sündinud Paekna tantsupidu
Autor: Triin Aas
XX Paekna Tantsupidu – Mutionu Pidu | Foto: Maaris Tölp
Paekna pidu sündis natuke juhuslikult ja naljatamisi ning Kiili naiste suurest tantsutuhinast 2005 aasta kevadel.
2003 aasta sügisel sündinud Kiili naisrühm Kiilitar oli oma esimese tantsuhooaja 2004. aasta suvel lõpetanud suurel tantsupeol Las jääda ükski mets. Ka oma teist hooaega oli soov väärikalt lõpetada. Nii tuli mõte, et lõpupeo-koosistumise kõrval kiilitar Triin Jaago kodus Paekna külas võiks läbi tantsida ka kõik aasta jooksul õpitud tantsud ja pealtvaatajaidki kutsuda.
Triin Jaago on seega inimene, kes aitas ühel uitmõttel reaalselt teoks saada. Tantsuinimeste ideed oli helitehnikaga nõus toetama tolle aja rahvamaja juhataja Antoniida Kauber. Nii sai väikesest mõtteterast sündida esimene Paekna tantsupidu, mille pidasime Triinu lahkete naabrite Kersti ja nüüdseks meie seast lahkunud Jaan Vahtramäe maalilisel õuel. Peole sai kutsutud kõik Kiili rahvatantsijad ehk Triin Aas’a rühmad – Kiilitari kõrvale ka memmed-taadid ja lasterühma.
Esimene pidu 2005. aastal sai tõesti vägev! Külarahvas sai MTÜ Taga-Nabala Külade poolt pakutud grillvorsti kõrvale mõnusat tantsu nautida. Nüüdseks meie seast lahkunud MTÜ esimees Milvi Raudlam koostöös Kiili rahvamajaga otsustas Paekna tantsupeost traditsiooni luua – et esimene pidu ei jääks ühekordseks õnnestunud entusiasmipuhanguks.
Järjepidevus
Kolm esimest pidu pidasime Paekna küla erinevatel platsidel, 14 pidu leidsid aset Nabala mõisa kaunis pargis ja kaks viimast Kiili kooli staadioni jooksurajal. Staadionil toimub ka käesoleva aasta, järjekorras kahekümnes tantsupidu. Üks kord on pidu piirangute tõttu pidamata jäänud.
Kõik Paekna tantsupeod on lavastanud, kavad koostanud ja kujundanud Kiili rahvamaja rahvatantsuõpetaja Triin Aas: Kuigi enamus peod on peetud mujal kui Paeknas, siis Paekna peo nime olen säilitanud järjepidevuse märgiks, millest on saanud omamoodi kaubamärk.
Aastate jooksul on peol olnud võimalus osaleda kõikidel Kiili vallas tegutsevatel rahvatantsijatel väikelastest seenioriteni, ka kutsutud sõprus- ja külaliskollektiividel Eesti eri paigust, nii lähemalt kui kaugemalt. Paljudel algusaastate pidudel astusid tantsijate kõrval üles ka Kiili Koor, naisansambel Elurõõm ja Kiili Kapell koos oma sõpruskollektiividega.
10 aastat tagasi 2015. aastal liitis Kiili uus rahvamaja kunstiline juht Kadi Kroon-Laur Paekna peole juurde Kiili rahvapeo ja kevadlaada. Sellest ajast on tantsuplatsile mängu astunud lava, kuhu said kolida kõik muusikalised etteasted. Koos järgmise kunstilise juhi Reigo Saluga säilitasime peo traditsiooni ning mõtlesime lahendusi, kuidas piirangute ja mõisas toimuvate muutuste ajal saaks tantspidu parimal moel pidada. Praeguse Kiili rahvamaja kunstilise juhi Kuldar Pajula ülesanne on olnud peo üle toomine staadioni keskkonda, mis on ka lavastajalt nõudnud uut moodi lähenemist.
Peo sisulise sünni initsiaatorid ja järjepidevuse elushoidmise põhjus lavastajale on eelkõige tantsijad. Peo algusaastatel aitas tantsupidu majandada MTÜ Taga-Nabala Külad ja Kiili Rahvamaja, hiljem rahvamaja ning Kiili Vallavalitsus.
Hoolimata sellest, et mitmeid kordi on vahetunud vallavanemad, rahvamaja kunstilised juhid ja peo platsid, saame tänavu pidada iseoma ja hääd pidu järjepanu juba kahekümnes kord. 20 aastaga on palju muutunud ja kasvanud ka Kiili valla ja Paekna tantsupeo tantsijate koosseisud, kuid tantsupeo põhimõte on alati samaks jäänud – tantsuhooaeg tuleb lõpetada Vägeva Tantsu Peoga.
Tähtsus tantsijaile
Paekna peo tähtsus tantsijaile on väga suur. Paekna pidu on koht, kus tantsijad saavad tantsida oma tantsud täiskoosseisus ja täies ilus. Siin ei ahista meid saalide kitsad seinad. Ja ka pealtvaatajad mahuvad seda ilu vaatama.
Paekna peo eesmärgiks on võimaldada Kiili rahvatantsijatel aasta jooksul õpitud repertuaari esitada ühtse tervikuna nii enda kui küla- ja vallarahva rõõmuks. See on tore võimalus külla kutsuda teisi rahvatantsijaid, neilt õppida ning kogemusi vahetada.
Paekna pidu on ka suurepärane võimalus enne maakondlikke või vabariiklikke suurpidusid teha ära oma pidulik peaproov murul, nüüdseks juba jooksurajal, vabas õhus vallarahva silme all.
Esimesest tantsupeost tänaseni on vastu pidanud Tiiu Luup ja Krista Nikkari Kiilitarist ning Ago Raudlam ja Virve Kütsen (endine Kiilitar) Mummu-Liinest.
Tänan kõikide ajalooks saanud Paekna tantsupidude videolindile jäädvustajat, minu abikaasat asendamatut Tõnu Aas’a. Tänan kõiki kes on meie pidudele kaasa elanud – tantsijad, lauljad, pillimehed, helimehed, teksti esitajad, pealtvaatajad, külalised, tugiisikud, hea teo või sõnaga toetajad, Kiili Rahvamaja, Kiili Vallavalitsus.
Kevad 2025
Triin Aas
Kiili rahvamaja tantsuõpetaja aastast 2001, Paekna tantsupidude lavastaja