Avaleht

 

Ajalugu

1962. aastal avati tollase Rahva Võidu kolhoosi keskuses uus kontor-klubihoone, mida kohalik rahvas oli ammu oodanud. Esimese juhatajana asus tööle Silvi Suursöödi. Lõpuks oli loodud koht, kus olemas nii peosaal kui  ka ruumid ringide tegevuseks. Tööle asusid laulukoor, naisansambel, külakapell ja rahvatantsurühm. Hiljem hakati lavastama ka näidendeid. 60-ndate lõpus võttis maja eestvedamise üle Ida Talussaar.

1970ndatel asus klubi juhatajana tööle Antoniida Kauber. Tegevust alustas näitering. Paaril korral nädalas linastusid majas ka erinevad filmid. Nendel aastatel toimus klubis täissaalidele palju kutseliste teatrite külalisetendusi ja Eesti Filharmoonia kontserte nimekate esinejatega. Samuti kogusid populaarsust tantsuõhtud kohaliku ansambliga. Maakonna parimate hulka kuulusid klubi naisansambel Karin Rööbi ja naisrahvatantsurühm Linda Niinemetsa juhendamisel.

1980-ndatel aastatel loodi juurde kolm uut klubi - noortele suunatud "Väike Maailm", keskealistele "Kikeklubi" ning võistlustantsuklubi "Reveranss", mis kogus Maia ja Igor Ivastsenko juhendamisel tunnustust nii vabariigis kui ka välijaspool Eestit. Eriliselt said maakondlikult esile tõstetud veel Ain Agana vokaalinstrumentaalansambel "Kodu" ja Tonio Tamra juhendatud rahvapilliansambel. Tegevusi toetas ka kolhoos. Osteti juurde nii muusikainstrumente, helitehnikat kui ka esinemisriideid.

Eesti taasiseseisvumise ajal nimetati klubi ümber Kiili Rahvamajaks. Samas majas tegutsesid veel Kunstide Kool ja Kiili Raamatukogu. 90-ndate alguses oli täheldada Rahvamaja tegevuses küll väikest langust-eelkõige madalast osavõtvusest, kuid  raskematest aegades saadi edukalt võitu.

Tänaseks päevaks on Kiili Rahvamaja väärikalt renoveeritud ning jagab ruume Kunstide kooliga. Jõudsasti suureneb elanike arv Kiili vallas, mis toob ka uusi väljakutseid  meie majale. Oma tegevustes oleme avatud nii uutele mõtetele, soovidele ja tegijatele, samas hoiame vanu häid traditsioone.